Mis on jõulud?
Jõulud on religioosne püha, mil kristlased mälestavad Jeesuse Kristuse sündi. Tegelikult pärineb sõna “jõulud” ladinakeelsest sõnast nativĭtas, nativātis, mis tähendab “sündi”. Jõule tähistatakse 25. detsembril, kuid “jõulud” ei tähenda mitte ainult päeva, mil tähistatakse Jeesuse sündi (jõuluõhtu), vaid tähistab ka järgnevat perioodi kuni Kolmekuningapäevani (6. jaanuar).
Tänapäeval tähistatakse jõule paljudes kohtades ja mitmel erineval viisil. Kuid üldiselt on jõulude tähendus koos olemine ja inimlike väärtuste avaldumine, mis kipub muul ajal ununema. See on solidaarsuse, ühtekuuluvuse, armastuse, rahu ja lootuse aeg. Jõulude päritolu nagu ka eelnevalt mainitud on osa kristlikest traditsioonidest, kuid Piiblis ei mainita aga Jeesuse täpset sünniaega. Seega tuli see määrata ja põhjus, miks valiti 25. detsember tähistamaks Jeesuse Kristuse sündi oli kiriku vajadus asendada Vana-Rooma traditsiooniline Saturnalia püha, mis langes kokku talvise pööripäevaga ja mida tähistasid ainult paganad. Selle otsusega loodeti kristluse vastuvõtmist hõlbustada. Pühaks kuulutati 25. detsember aga 350. aastal paavst Juliuse poolt.
Jõulude sümbolid:
Tänapäeval on peamised jõulude sümbolid jõulupuu, Jõuluvana, päkapikud, punane, roheline ja kuldne värv, kingitused. Kuid neile lisaks on olulised Jeesuse sünniloost tuttavad religioossed elemendid nagu 3 tarka, sõim, täht, kellad, küünlad, inglid aga ka näiteks jõululaulud. Jõuluvana on erinevates piirkondades erineva nimega, näiteks Santa Claus, Kris Kringle, Papá Noel, San Nicolás, Weihnachtsmann (saksa keeles – otsetõlkes jõulumees). Kuid traditsiooniliselt on ta punase ülikonnaga ja tema ülesandeks on 24.-25. detsembri öösel lastele nende soovitud mänguasjade kohale toimetamine.
Jõulupuu sümboliseerib paradiisipuudele ja Jeesusele kui pattude lunastajale, kuid see on ka igavese elu igihaljas sümbol. Täht viitab Petlemma tähele ja on tee juhatajaks. Küünlad/tuled sümboliseerivad Jeesuse valgust, mis valgustab maailma. Sõim on jõulude oluline sümbol, kuna see kujutab Jeesuse saabumist maailma.
Jõulupärg, tähistab jõulude saabumisele eelnevat neljanädalast advendiaega. See on valmistatud männi- või kuuseokstest. Sellele asetatakse neli küünalt, üks iga nädala kohta, mis tähistavad väärikust ja võimu. Kellad tähistavad inimeste hoiatamist Jeesuse lapse sünnist ja rõõmu sellisest sündmusest. Vanasti öeldi ka, et neid kasutatakse kurjade vaimude tõrjumiseks.
(Allikad: Significados ja El Universal)
Kuidas tähistatakse jõule Hispaanias?
Hispaanias algab jõulude tähistamine juba 22. detsembril. Sel päeval mängivad hispaanlased jõululoteriid. Loterii on mäng, mida on Hispaanias mängitud alates 1812. aastast. Esimene kord oli loterii 18. detsembril ja leidis aset Cadizis, esimese jackpoti suurus oli 4000 peseetat (umbes 7€) (Allikas: RTVE).
Vaata eelmise aasta jõululoterii reklaamvideot!
24. detsember on jõululaupäev, mil saadakse kokku kogu perega õhtusöögiks ja koos ajaveetmiseks. Jõuluõhtu õhtusööki iseloomustavad tüüpilised road nagu lambaliha või siga, mereannid, kalkun. Magustoiduks söövad hispaanlased tavaliselt mandlisuppi, turróni (nougat) ja polvoróni (purukook) ning joovad siidrit või cavat ja kohvi. Õhtul, pärast ühist õhtusööki, külastatakse südaööl kesköömissat (Misa del Gallo).
Hispaania jõulud ja kõige olulisem jõulude päev on 25ndal, mil hispaanlased veedavad terve päeva perega. Lapsed laulavad jõululaule, mängivad erinevaid mänge. Olulisel kohal on ka Jeesuse sünnistseen ja seda kujutavad kujukesed. Mõnes piirkonnas toob jõuluvana lastele kingitusi nagu ka mujal maailmas.
26. detsember on Püha Stefanuse päev. Sel päeval mälestatakse Püha Stefanust, kes oli kristluse esimene märter. 28. detsember on Süütute pühakute päev (Día de los Santos Inocentes), kuid olenemata pühast kõlast tehakse sel päeval hoopis nalja. 31. detsembri õhtul ehk vana aasta õhtu tullakse taas kokku õhtusöögiks, kuid see on vähem perekondlik kui jõuluõhtu ja eelistatakse see veeta pigem sõpradega. Õhtusöögile lisaks on Hispaanias traditsioon võtta 12 sekundit enne südaööd 12 viinamarja kaheteistkümne kellalöögi jooksul, et need tooks tulevaks aastaks õnne. Niipea, kui kell lööb keskööd, algab uus aasta ja inimesed lähevad välja, et tähistada, mis toob paljudele tihtipeale kaasa aasta esimese päeva pikka une ja taastumisega lõbusast ja pikast eelnevast ööst.
Ja jõulude periood ei ole veel läbi ning kestab veel mitu päeva. 6. jaanuar, Kolmekuninga päev (el Día de los Reyes Magos). See on üks tähtsamaid päevi tervel jõuluperioodil, sest see tähistab kolme targa mehe saabumist, ühtlasi on see päev pühendatud lastele. 5. jaanuari pärastlõunal on peredel kombeks minna vaatama Kolme Kuninga paraadi, kus lastele jagatakse maiustusi, kuulatakse nende soove ja tervitatakse Kolme Kuningat. Kuuenda hommikul ootavad lapsi kingitused ning öeldakse, et mida paremini on laps aasta jooksul käitunud, seda parema kingituse ta sel hommikul saab.
Samuti tähistab kuues jaanuar ka jõulude lõppu. Olenemata ülemaailmsetest erinevatest traditsioonidest on jõulud ennekõike aeg peredele ja hoolisvusele ning märkamisele. See on aeg, mida veedetakse lähedaste inimestega ning ollakse tänulikud. Seega loodame, et ka teil on imeline jõuluaeg ja meeleolukas aastavahetus! Häid pühi!